eesti keeles english

Tulevased doktoritööde kaitsmised


17.06.2022 Karmen Kalk „Using blogs to promote and predict reflection during teaching practice and induction year“ („Refleksiooni soodustamine ja prognoosimine blogis praktika ja kutseaasta jooksul“)

17. juunil 2022 kell 10.00 kaitseb TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Karmen Kalk oma doktoritööd „Using blogs to promote and predict reflection during teaching practice and induction year“ („Refleksiooni soodustamine ja prognoosimine blogis praktika ja kutseaasta jooksul“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: kaasprofessor Piret Luik (PhD, Tartu Ülikool), kaasprofessor Merle Taimalu (PhD, Tartu Ülikool)

Opponent: professor Teemu Valtonen (PhD, Ida-Soome Ülikool, Soome)

Kokkuvõte

Refleksioonioskus on seotud õpetaja professionaalse arenguga ja seetõttu pööratakse Eesti õpetajakoolituses sellele tähelepanu. Õpetajakoolitus peaks pakkuma praktikantidele ja kutseaasta õpetajatele lisavõimalust refleksiooni toetamiseks läbi sotsiaalse interaktsiooni õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Ühe võimalusena saab refleksiooni toetada kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi vahendeid, näiteks blogisid. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas blogisid kasutada refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Täpsemalt, kuidas erinevad osalejate ja nende blogimise karakteristikud on seotud refleksiooniga blogipostitustes. Andmed koguti küsimustike ja blogipostituste abil ning kollektiivsetest blogidest. Tulemused näitasid, et mitmed õppija, blogi grupi ja tuutori karakteristikud olid seotud refleksiooniga blogis. Kõige rohkem võib soodustada õppijate refleksiooni osalejate blogimise aktiivsus, sest aktiivne suhtlus võib pakkuda emotsionaalset tuge ja suunata õppijat sügavamalt reflekteerima. Samas sotsiaalne suhtlemine blogis võib pärssida õppija refleksiooni. Tähelepanu peaks pöörama õnnestumiste või ebaõnnestumiste analüüsimisele blogis. Kui õppijad kirjutasid blogis rohkem õnnestumistest, siis see soodustas refleksiooni. Tuutori kirjutised oma õnnestumistest ja kogemustest võivad aga mõjuda õppijate refleksioonile pärssivalt. Samas on oluline analüüsida ja õppida ka ebaõnnestunud kogemustest. Tulemused näitasid, et väiksem õppijate arv, tugevamad õppijate omavahelised sotsiaalsed suhted ja püstitatud ülesanded blogis võivad soodustada õppija refleksiooni. Oluline on arvestada ka kaaslaste ja tuutori eeskujuga refleksiooni toetamisel. Kollektiivses blogis osalejad võivad käituda sarnaselt teiste õppijatega, samas tuutor võib anda õppijatele eeskujulikke näiteid kirjalikust reflekteerimisest. Doktoritöö väärtus seisneb tulemuste olulisuses ja uudsuses, sest erinevate karakteristikute mõju õppija refleksioonile blogikeskkonnas on vähe uuritud. Blogi võib olla efektiivne vahend refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituses. Esimest korda hinnati ka kasutatud refleksiooniküsimustike sobivust Eesti oludes. Doktoritöös tuuakse välja praktilised ja metoodilised soovitused, millega võiks õpetajakoolituses refleksiooni hindamisel ja toetamisel arvestada.

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, ruum B148 (Jakobi 5, Tartu)

URL: http://hdl.handle.net/10062/82024

 

 

professor Margus Pedaste, Tartu Ülikool
kaasprofessor Emanuele Bardone, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Heidrun Allert, Kieli Ülikool (Saksamaa)
Kokkuvõte
Sotsiaalmeediast on saanud võimas internetivõrgustike loomise, suhtlemise ja teabe levitamise vahend. Need lubavused (sh kasutusmugavus) teevad võimalikuks sotsiaalmeedia rakendamise erinevates kontekstides – asjaolu, mis äratab erinevates valdkondades üha suuremat huvi. Huvi sotsiaalmeedia kasutamise vastu õppetöös on küll kasvav, kuid selle kasutamise efekt on uuringute lõikes ebaselge ega kajasta sotsiaalmeedia tunnustatud lubavusi Näiteks on sotsiaalmeedia kasutamine õppetöös potentsiaalselt õpilasekeskne ja konstruktivistlik, ent see potentsiaal ei ole praktikas veel selgelt realiseerunud. Siinse doktoritöö eesmärk on ühelt poolt aidata õpetajatel mõista ja hinnata sotsiaalmeedia regulaarse kasutamise vajadust, et saavutada kontroll selle kasutamise üle ja tajuda ka selle pedagoogiliselt väärtuslikke lubavusi. Teisalt võimaldab doktoritöö õpetajatel nende vahendite kasutust enda jaoks sõnastada, kontekstualiseerides need lubavused oma õpetamistegevustes. Doktoritöö seisukoht on, et tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks tuleb õpetajatel liikuda operatsiooniliselt kasutuselt sisulisele kasutusele, mis tähendab sotsiaalmeedias õpetamisvõimaluste nägemist. Doktoritöö raames intervjueerisime keskkooliõpetajaid. Ühelt poolt selleks, et koguda nende mõtteid, arusaamu ja probleeme sotsiaalmeediaga õpetamisel, teisalt soovisime lasta õpetajatel näidata, kuidas nad sotsiaalmeediaga õpetavad ja õppevara ette valmistavad. Leidsime, et pedagoogilisi lubavusi kirjeldatakse läbi avatuse määra, mis tähendab, et erinevalt operatsioonilisest kasutusest ei saa sisulist kasutust eelnevalt kindlaks määrata, vaid see ilmneb õpetaja ja sotsiaalmeedia vahelises suhtes. Järelikult on väga vajalik viia uuenduslikul viisil kokku operatsioonilised oskused ja kogemused, mis pärinevad sellistest regulaarsetest suhetest. Mõistete operatsioonilised lubavused (ingl operational affordances) ja sisulised lubavused (ingl contextual affordances) kasutuselevõtt on seega samm tehnoloogia tõhusa kasutamise nüansside mõistmise suunas. Samuti näitab meie välja pakutud raamistik praktiliselt, kuidas neid mõisteid operatsionaliseerida.