Kaitstud doktoritööd

06.09.2022 Gerli Silm "Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts" ("Testi täitmise motivatsioon madala ja kõrge olulisusega testimise kontekstides")

6. septembril 2022 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Gerli Silm oma doktoritööd "Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts" ("Testi täitmise motivatsioon madala ja kõrge olulisusega testimise kontekstides") filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Margus Pedaste (PhD, Tartu Ülikool), emeriitdotsent Olev Must (knd; Tartu Ülikool) ja kaasprofessor Karin Täht (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: kaasprofessor Hanna Eklöf (PhD; Umeå Ülikool; Rootsi)

Kokkuvõte

Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta.

URL: http://hdl.handle.net/10062/83224

22.08.2022 Helin Semilarski "An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper seconday school students related to biological literacy"  

22. augustil 2022 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Helin Semilarski oma doktoritööd "An assessment of biology learning and an evaluation of biology self-perceptions by upper seconday school students related to biological literacy" ("Bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptualiseerimine ning gümnaasiumiastme õpilaste bioloogiahariduse kognitiivsete komponentide hindamine ning enesehinnangud bioloogias") filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: kaasprofessor Anne Laius (PhD, Tartu Ülikool),

Oponent: kaasprofessor Eleni A. Kyza (PhD; Küprose Tehnikaülikool, Küpros)

Kokkuvõte

Bioloogiahariduse peamiseks eesmärgiks on suurendada õpilaste bioloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab bioloogiaalaseid teadmisi, kognitiivseid oskusi, hoiakuid, uskumusi ning väärtusi, sh. säästva arengu põhimõtete väärtustamist (Krell & Schmidt, 2020). Kuid bioloogia ainekavasid ei ole suudetud piisavalt kiiresti täiendada uute teadus-saavutuste ja meetodite ning nn 21. sajandi kompetentsuste kujundamisega, et täita ühiskonna suurenevat nõudlust kõrge bioloogiaalase kirjaoskusega kodanike järele. Seetõttu on kooliharidusel ning bioloogiatundidel oluline roll õpilastes nende täiustunud ning uute bioloogiaalaste teadmiste ja oskuste arendamisel. Käesoleva doktoritöö üheks eesmärgiks on uuendada ja täiendada bioloogiaalase kirjaoskuse kontseptsiooni ning hinnata gümnaasiumiõpilaste olulisemaid bioloogiaalaseid pädevusi, mille saavutamine on sätestatud 2011. aastal vastu võetud kompetentsipõhises gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kuid mille rakendumise kohta pole piisavalt andmeid. Bioloogiaalase kirjaoskuse teoreetilise mudeli loomiseks viidi läbi vastava-sisuline teaduskirjanduse süstemaatiline analüüs. Bioloogiaalase kirjaoskuse mudelisse kuulub kuus alljärgnevat dimensiooni süstemaatilise kirjanduse analüüsi alusel: kognitiivne dimensioon; afektiivne dimensioon; jätkusuutlikkus; interdistsiplinaarsus; teadlikkus bioloogiaalastest karjääridest bioloogia kui teaduse olemus. Doktoritöö teine etapp tugines kolmel uuringul, mis viidi läbi gümnaasiumi-õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsete ja afektiivsete komponentide hindamiseks. Tulemused näitasid, et kolme gümnaasiumi-aasta jooksul nende tulemused paranesid viies ülesandes (ülesannete koguarv oli kaheksa). Õpilaste keskmised tulemused olid mõlemas uuritud klassis madalad. 12. klassi õpilased näitasid paremaid tulemusi bioloogia-alaseid teadmisi uurivates ülesannetes. Õpilaste tulemused ei paranenud probleemi lahendamise ja põhjendamise ülesannetes. Seetõttu on oluline bioloogiatundides senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste põhjendamis-oskuse arendamisele. Saadud tulemustest selgub, et kui õpilased ei saanud bioloogiaalastest põhimõistetest ja protsessidest arusaamisel häid tulemusi, siis oli ka nende kognitiivsete oskuste tase madal. Madalate ainealaste ja kognitiivsete oskuste taga võib olla Eesti riiklik õppekava, mis rõhutab küll õpilaste erinevate kognitiivsete oskuste arendamist, kuid mida bioloogia peamiselt ainekeskne õppekava piisavalt ei toeta.

URL: http://hdl.handle.net/10062/83198

17.06.2022 Karmen Kalk „Using blogs to promote and predict reflection during teaching practice and induction year“

17. juunil 2022 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Karmen Kalk oma doktoritööd „Using blogs to promote and predict reflection during teaching practice and induction year“ („Refleksiooni soodustamine ja prognoosimine blogis praktika ja kutseaasta jooksul“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: kaasprofessor Piret Luik (PhD, Tartu Ülikool), kaasprofessor Merle Taimalu (PhD, Tartu Ülikool)

Opponent: professor Teemu Valtonen (PhD, Ida-Soome Ülikool, Soome)

Kokkuvõte

Refleksioonioskus on seotud õpetaja professionaalse arenguga ja seetõttu pööratakse Eesti õpetajakoolituses sellele tähelepanu. Õpetajakoolitus peaks pakkuma praktikantidele ja kutseaasta õpetajatele lisavõimalust refleksiooni toetamiseks läbi sotsiaalse interaktsiooni õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Ühe võimalusena saab refleksiooni toetada kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi vahendeid, näiteks blogisid. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas blogisid kasutada refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituse praktika ja kutseaasta ajal. Täpsemalt, kuidas erinevad osalejate ja nende blogimise karakteristikud on seotud refleksiooniga blogipostitustes. Andmed koguti küsimustike ja blogipostituste abil ning kollektiivsetest blogidest. Tulemused näitasid, et mitmed õppija, blogi grupi ja tuutori karakteristikud olid seotud refleksiooniga blogis. Kõige rohkem võib soodustada õppijate refleksiooni osalejate blogimise aktiivsus, sest aktiivne suhtlus võib pakkuda emotsionaalset tuge ja suunata õppijat sügavamalt reflekteerima. Samas sotsiaalne suhtlemine blogis võib pärssida õppija refleksiooni. Tähelepanu peaks pöörama õnnestumiste või ebaõnnestumiste analüüsimisele blogis. Kui õppijad kirjutasid blogis rohkem õnnestumistest, siis see soodustas refleksiooni. Tuutori kirjutised oma õnnestumistest ja kogemustest võivad aga mõjuda õppijate refleksioonile pärssivalt. Samas on oluline analüüsida ja õppida ka ebaõnnestunud kogemustest. Tulemused näitasid, et väiksem õppijate arv, tugevamad õppijate omavahelised sotsiaalsed suhted ja püstitatud ülesanded blogis võivad soodustada õppija refleksiooni. Oluline on arvestada ka kaaslaste ja tuutori eeskujuga refleksiooni toetamisel. Kollektiivses blogis osalejad võivad käituda sarnaselt teiste õppijatega, samas tuutor võib anda õppijatele eeskujulikke näiteid kirjalikust reflekteerimisest. Doktoritöö väärtus seisneb tulemuste olulisuses ja uudsuses, sest erinevate karakteristikute mõju õppija refleksioonile blogikeskkonnas on vähe uuritud. Blogi võib olla efektiivne vahend refleksiooni toetamiseks õpetajakoolituses. Esimest korda hinnati ka kasutatud refleksiooniküsimustike sobivust Eesti oludes. Doktoritöös tuuakse välja praktilised ja metoodilised soovitused, millega võiks õpetajakoolituses refleksiooni hindamisel ja toetamisel arvestada.

URL: http://hdl.handle.net/10062/82024

13.05.2022 Wilson Ofotsu Otchie „Social media in education: contextualizing teaching with social media in high school“

13. mail kaitses Wilson Ofotsu Otchie haridusteaduse erialal doktoritööd „Social media in education: contextualizing teaching with social media in high school“ („Sotsiaalmeedia hariduses: sotsiaalmeediaga õpetamise kontekstualiseerimine keskhariduse tasemel“).

Juhendajad: professor Margus Pedaste, Tartu Ülikool; kaasprofessor Emanuele Bardone, Tartu Ülikool
Oponent: professor Heidrun Allert, Kieli Ülikool (Saksamaa)
Kokkuvõte

Sotsiaalmeediast on saanud võimas internetivõrgustike loomise, suhtlemise ja teabe levitamise vahend. Need lubavused (sh kasutusmugavus) teevad võimalikuks sotsiaalmeedia rakendamise erinevates kontekstides – asjaolu, mis äratab erinevates valdkondades üha suuremat huvi. Huvi sotsiaalmeedia kasutamise vastu õppetöös on küll kasvav, kuid selle kasutamise efekt on uuringute lõikes ebaselge ega kajasta sotsiaalmeedia tunnustatud lubavusi Näiteks on sotsiaalmeedia kasutamine õppetöös potentsiaalselt õpilasekeskne ja konstruktivistlik, ent see potentsiaal ei ole praktikas veel selgelt realiseerunud. Siinse doktoritöö eesmärk on ühelt poolt aidata õpetajatel mõista ja hinnata sotsiaalmeedia regulaarse kasutamise vajadust, et saavutada kontroll selle kasutamise üle ja tajuda ka selle pedagoogiliselt väärtuslikke lubavusi. Teisalt võimaldab doktoritöö õpetajatel nende vahendite kasutust enda jaoks sõnastada, kontekstualiseerides need lubavused oma õpetamistegevustes. Doktoritöö seisukoht on, et tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks tuleb õpetajatel liikuda operatsiooniliselt kasutuselt sisulisele kasutusele, mis tähendab sotsiaalmeedias õpetamisvõimaluste nägemist. Doktoritöö raames intervjueerisime keskkooliõpetajaid. Ühelt poolt selleks, et koguda nende mõtteid, arusaamu ja probleeme sotsiaalmeediaga õpetamisel, teisalt soovisime lasta õpetajatel näidata, kuidas nad sotsiaalmeediaga õpetavad ja õppevara ette valmistavad. Leidsime, et pedagoogilisi lubavusi kirjeldatakse läbi avatuse määra, mis tähendab, et erinevalt operatsioonilisest kasutusest ei saa sisulist kasutust eelnevalt kindlaks määrata, vaid see ilmneb õpetaja ja sotsiaalmeedia vahelises suhtes. Järelikult on väga vajalik viia uuenduslikul viisil kokku operatsioonilised oskused ja kogemused, mis pärinevad sellistest regulaarsetest suhetest. Mõistete operatsioonilised lubavused (ingl operational affordances) ja sisulised lubavused (ingl contextual affordances) kasutuselevõtt on seega samm tehnoloogia tõhusa kasutamise nüansside mõistmise suunas. Samuti näitab meie välja pakutud raamistik praktiliselt, kuidas neid mõisteid operatsionaliseerida.

URL: https://dspace.ut.ee/handle/10062/81678

11.04.2022 Rūta Petkutė „The Instrumentalisation of Academic Lifeworlds, Knowledge, and Education: Lithuanian Academics’ Responses to the European Higher Education Policy of Curriculum Restructuring“

11. aprillil 2022 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Rūta Petkutė doktoritööd „The Instrumentalisation of Academic Lifeworlds, Knowledge, and Education: Lithuanian Academics’ Responses to the European Higher Education Policy of Curriculum Restructuring“ („Akadeemilise elu, teadmise ja hariduse instrumentaliseerimine: Leedu akadeemikute reageeringud Euroopa kõrghariduspoliitikale õppekavade ümberkujundamise osas“).

Juhendajad: Ivor Goodson (PhD), professor Tero Henrik Autio (PhD, Tampere Ülikool) ning vanemteadur Rain Mikser (PhD, Tallinna Ülikool).

Oponendid: dotsent Antti Saari (PhD, Tampere Ülikool) ja professor Liudmila Rupšiene (PhD, Klaipeda Ülikool)

Toimumiskoht: Zoom

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

11.03.2022 David Cerulli „Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction“ 

11. märtsil kaitses David Cerulli haridusteaduse erialal doktoritööd „Investigating the teaching and learning of natural hazard disaster reduction“ („Õpetajate ja õpilaste teadlikkus ja valmisolek loodusõnnetuste korral ning hariduse roll nende mõju leevendamisel“).

Juhendajad: professor Jack Holbrook, Tartu Ülikoolprofessor Ülo Mander, Tartu Ülikool

Oponent: professor Kari Sormunen, Ida-Soome Ülikool (Soome)

Kokkuvõte
Vaatamata teaduse ja tehnoloogia arengule on loodusõnnetuste ja nendest põhjustatud inimohvrite arv viimastel aastatel kasvanud. Loodusõnnetuste ohtu tõstab märgatavalt üleilmne soojenemine ja linnastumine. Loodusõnnetuste riski ja nendega seotud tagajärgi aitab leevendada asjakohane haridus ning eelkõige õpetajate suutlikkus arendada õpilaste loodusteaduslikku mõtlemist. Eelkirjeldatud probleemi leevendamiseks ja lahendamiseks esitab käesoleva töö autor kaks olulist tulemust: (1) loodusõnnetuste alase teadlikkuse ja valmisoleku indeks, mis aitab selgitada teemakohase hariduse mõju teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisel; (2) kontseptuaalne mudel loodusõnnetuste temaatika käsitlemiseks, mis aitab olemasolevatele teadmistele tuginedes arendada õpilaste teemakohaseid väärtushinnanguid, teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Uuring näitas, et 30 riigi PISA loodusteaduste testi tulemuste (nn haridustegur) ning loodusõnnetustest teadlikkuse ja valmisoleku indeksi vahel on tugev seos. Õpilaste parem teemakohane haridus vähendas riigi elanikkonna haavatavust loodusõnnetuste tagajärgede suhtes ning tõstis toimetuleku- ja kohanemisvõimet. Töö tulemusena valminud kontseptuaalne lähtub teaduse ja tehnoloogia mõtestatud kasutamise põhimõttest. Edasi arendatud mudeli aluseks on loodusteadusliku sisu kontekstis kolm kognitiivset operatsiooni: üldistamine, täpsustamine ja taasüldistamine. Mudelist lähtuvalt küsitles töö autor Eesti, USA ja Jaapani kooliõpilasi, et hinnata nende loodusõnnetuste alaseid kogemusi ja riskitaju. Kõigi uuringus osalenud riikide õpilaste teadmised loodusõnnetuste korral käitumise osas osutusid võrdselt madalateks. USA õpetajate küsitlus ja jätkuintervjuud näitasid, et õpetajad vajavad koolitust, kuidas õpetada õpilasi oma tegevusi analüüsima ja mõtestama isegi siis, kui loodusõnnetus on mitte tegelik, vaid üksnes kujuteldav. Uurimuse põhjal soovitab autor loodusteaduste õpetamise töömudelile lisada vastutustundliku käitumusliku tegevuse kujundamise etapi.

16.02.2022 Liina Adov „Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes“ („Nutiseadmete kasutamise ennustamine hariduses: käitumiskavatsuse ja hoiakute roll käitumise ennustamisel“)

16. veebruaril 2022 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Liina Adov oma doktoritööd „Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes“ („Nutiseadmete kasutamise ennustamine hariduses: käitumiskavatsuse ja hoiakute roll käitumise ennustamisel“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Äli Leijen (PhD, Tartu Ülikool), professor Margus Pedaste (PhD, Tartu Ülikool), professor Miia Rannikmäe (PhD, Tartu Ülikool).

Oponent: professor Timothy Teo (PhD, Murdochi Ülikool, Austraalia)

Kokkuvõte

Uuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.

URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/76359

16.12.2021 Kati Vinter „Academic burnout among middle-school students in Estonia: An exploration of coping mechanisms“

16. detsembril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Kati Vinter  doktoritööd „Academic burnout among middle-school students in Estonia: An exploration of coping mechanisms“ („Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“).

Juhendajad: teadur Grete Arro (PhD, Tallinna Ülikool) ja vanemteadur Paul Christian Seitlinger (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: dotsent Noona Kiuru (PhD, Jyväskylä Ülikool) ja kaasprofessor Kenn Konstabel (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

07.12.2021 Tormi Kotkas „Designing, Implementing and Evaluating Teaching and Learning Modules for Promoting Decision-making Towards STEM Careers“

7. detsembril 2021 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Tormi Kotkas oma doktoritööd „Designing, Implementing and Evaluating Teaching and Learning Modules for Promoting Decision-making Towards STEM Careers“ („Loodusteadustega seotud karjäärivalikut toetavate õppemoodulite kavandamine, rakendamine ja hindamine“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Miia Rannikmäe (PhD; Tartu Ülikool), külalisprofessor Jack Barrie Holbrook (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: professor Shu-Nu Chang Rundgren (PhD; Stockholmi Ülikool, Rootsi)

Kokkuvõte

Käesolev doktoritöö lähtub probleemidest, et väike osa Eesti õpilastest seostab oma tulevikku elukutsetega loodusteaduste ja tehnoloogia (LTT) valdkonnas ning tüdrukute seas on vähene huvi inseneeria ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade valiku vastu. Eelmainitud probleemide põhjustena on välja toodud puudujääke loodusteaduslike ainete õpetamispraktikates, mis ei toeta õpilastes huvi kujunemist, LTT valdkonna väärtustamist ning õpilaste LTT-alase karjääriteadlikkuse kujunemist. Tihti pole õpetajatelgi teadlikkust elukutsete mitmekesisusest LTT valdkonnas. Seetõttu töötati välja LTT valdkonna karjääriteadlikkust toetav sekkumine ning hinnati selle mõju põhikooli õpilaste õpimotivatsioonile, karjääriteadlikkusele ja karjäärivalikutele. Sekkumine koosnes viie kontekstipõhise, aktiivõpet võimaldava õppemooduli rakendamisest loodusteaduste tundides 7.-9. klassis, mille käigus ehitati muuhulgas mobiili laadiv päikesepaneel, külastati limonaaditööstust ja kehastuti tolliametnikuks. Sekkumine viidi läbi kolmes Eesti koolis (N = 104) ja mõju selgitamiseks kaasati kontrollgrupp (N = 24). Käesoleva doktoritöö tulemustena leiti, et karjääriteadlikkust toetav sekkumine oli enamike õpilaste jaoks huvitav, õppeprotsess meeldiv ja toetas õpitu väärtustamist erinevatel tasemetel (isiklik, perekondlik, kohalik, globaalne). Samas ei vastanud valitud teemad ja ka tutvustatud elukutsed enamike õpilaste huvidele või karjäärivalikutele, mistõttu olid vähesed osalenud õpilastest valmis kajastatud teemasid edasi õppima. Olulise tulemusena näidati, et karjääriteadlikkust toetav sekkumine aitas kaasa nii poiste kui tüdrukute karjääriteadlikkuse kasvule. See omakorda loob eeldused, et otsuseid LTT valdkondade valimise kasuks või kahjuks tehakse teadmiste põhiselt mitte toetudes ühiskonnas levinud stereotüüpidele. Lisaks leiti, et proportsionaalselt rohkemate sekkumises osalenud õpilaste seas püsis LTT valdkond karjäärivalikuna võrreldes kontrollgrupi õpilastega. Uuringu tulemustest ning valdkondlikust teaduskirjandusest lähtuvalt on soovitav rakendada loodusteaduste tundides õpilaste karjääriteadlikkust toetavaid kontekstipõhiseid ja aktiivõpet võimaldavaid õpimooduleid.

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli senati saal (Ülikooli 18, Tartu)

URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/75599

01.11.2021 Marika Ratnik „Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis“

01. novembril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Marika Ratnik  doktoritööd „Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis“ („The use of art in support the well-being of the students at school“).

Juhendaja: professor Eha Rüütel (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Merike Sisask (PhD, Tallinna Ülikool) ja kaasprofessor Kristi Kõiv (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

13.10.2021 Janika Leoste „Adopting and Sustaining Technological Innovations in Teachers’ Classroom Practices – The Case of Integrating Educational Robots into Math Classes“

13. oktoobril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Janika Leoste  doktoritööd „Adopting and Sustaining Technological Innovations in Teachers’ Classroom Practices – The Case of Integrating Educational Robots into Math Classes“ („Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates - õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide“).

Juhendajad: professor Mati Heidmets (PhD, Tallinna Ülikool), professor Timo Tobias Ley (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Margus Pedaste (PhD, Tartu Ülikool) ja professor Kalle Juuti (PhD, Helsingi Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

13.09.2021 Tiina Tambaum „Teenaged Tutors Facilitating the Acquisition of e-Skills by Older Learners“

13. septembril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Tiina Tambaum  doktoritööd „Teenaged Tutors Facilitating the Acquisition of e-Skills by Older Learners“ („Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis“).

Juhendaja: professor Peeter Normak (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Bernhard Schmidt-Hertha (PhD, Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool) ja dotsent Marvin Formosa (PhD, Malta Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

25.08.2021 Liina Malva „Teachers' General Pedagogical Knowledge: Its Nature, Assessment and Representation Practice“

25. augustil 2021 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Liina Malva oma doktoritööd „Teachers’ General Pedagogical Knowledge: Its Nature, Assessment and Representation in Practice“ („Õpetajate üldpedagoogilised teadmised: nende olemus, hindamine ja esindatus praktikas“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: professor Äli Leijen (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: professor Kirsi Tirri (PhD; Helsinki Ülikool, Soome)

Toimumiskoht: Tartu Ülikooli senati saal (Ülikooli 18, Tartu)

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/handle/10062/72944 

08.07.2021 Stanislav Nemeržitski „Conditions for creativity in Estonian school: Teachers' and students' beliefs about creativity and creative school climate“

08. juulil 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Stanislav Nemeržitski  doktoritööd „Conditions for creativity in Estonian School: Teachers' and students' beliefs about creativity and creative school climate“ („Tingimused loovuse soodustamiseks Eesti koolis: Õpetajate ja õpilaste uskumused loovuse ja loovust soodustava koolikliima kohta“).

Juhendajad: dotsent Eva Heinla (PhD, Tallinna Ülikool) ja dotsent Eva Hoff (Phd, Lundi Ülikool)

Oponendid: professor Maciej Karwowski (PhD, Wroclawi Ülikool) ja professor Erika Löfström (PhD, Helsingi Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

07.06.2021 Maile Käsper „Supporting primary school students’ text comprehension and reading interest through teaching strategies“

7. juunil 2021 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Maile Käsper oma doktoritööd „Supporting primary school students’ text comprehension and reading interest through teaching strategies“ („Õpilaste tekstimõistmist ja lugemishuvi toetavad õpetamisstrateegiad põhikooli esimeses kooliastmes“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Krista Uibu (PhD; Tartu Ülikool), emeriitprofessor Jaan Mikk (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: kaasprofessor Sari Sulkunen (PhD; Jyväskylä Ülikool, Soome)

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/71633

08.02.2021 Katrin Soika „Expanding Opportunities on the Use of Concept Mapping as an Assessment Tool in Science Education“

08. veebruaril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Katrin Soika doktoritööd „Expanding Opportunities on the Use of Concept Mapping as an Assessment Tool in Science Education“ („Loodusteaduslike teadmiste hindamine mõistekaardi meetodi abil“).

Juhendaja: professor Priit Reiska (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Petri Nokelainen (PhD, Tampere Ülikool) ja professor Ismo T. Koponen (PhD, Helsingi Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

25.01.2021 Meidi Sirk „Kutseõpetajate muutuv professionaalsus“

25. jaanuaril 2021 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Meidi Sirk  doktoritööd „Kutseõpetajate muutuv professionaalsus“ („Vocational teachers’ changing professionality“).

Juhendaja: professor Krista Loogma (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Äli Leijen (PhD, Tartu Ülikool) ja vanemlektor Tiia Rüütmann (PhD, Tallinna Tehnikaülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

09.11.2020 Tõnis Männiste "Measuring military commanders' decision making skills in a simulated battle leading environment"

9. novembril kaitses Tõnis Männiste oma doktoritööd „Measuring military commanders’ decision making skills in a simulated battle leading environment“ („Sõjaväeliste juhtide otsustamisoskuse hindamine lahingujuhtimist matkivas olukorras“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: professor Margus Pedaste (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: dotsent/kolonelleitnant Anders McDonald Sookermany (Dr. Philos.; Norwegian Police University College / Norwegian Defence University College, Norra)

Kokkuvõte: Sündmused Gruusias 2008. aastal ning Ukrainas 2014. aastal on viinud olukorrani, kus NATO riigid on keskendumas iseseisva kaitsevõime tugevdamisele ning järjest enam ka reservüksuste juhtide väljaõppele. Reservarmee põhimõtetest lähtub ka Eesti Kaitsevägi (EKV), mis on aga väike ja saab konflikti puhkemise korral loota vaid sellele, et reservüksuste ülemad suudavad lahingolukordades tegutseda paremini kui vastane. EKV jaoks on seega oluline reservülemate väljaõpe, mis 11-kuulise kestuse jooksul peab valmistama nad ette tegutsemaks olukorras, kus juhitakse oma üksust lahingus. Paraku pole rahuajal võimalik lahingujuhtimist praktiseerida muul moel, kui õppeolukordades, mis ei pruugi aga tagada piisavat autentsust. Sama kehtib ka õppe tulemuslikkuse hindamise kohta, mida pole EKV võimalik praegu piisava usaldusväärsusega teha. See omakorda ei võimalda langetada adekvaatseid otsuseid väljaõppe tõhustamiseks ja isikkoosseisu valimiseks ning samuti pärsib see teadus- ja arendustegevust EKV-s. Seega on EKV-l vajadus usaldusväärse mõõtevahendi järgi, mis võimaldaks kulutõhusalt mõõta reservülemate otsustusvõimet lahinguolukordades. See doktoritöö keskendubki reservülemate otsustusvõime mõõtmiseks sobiliku mõõtevahendi koostamisele ning selle usaldusväärsuse testimisele. Selleks viidi esmalt läbi süstemaatiline kirjandusanalüüs eesmärgiga tuvastada, milliseid mõõtevahendeid on varasemalt kasutatud väikeüksuste ülemate otsustamise mõõtmiseks lahingutegevuse juhtimisel. Lisaks huvituti, kuidas neid mõõtevahendeid on kasutatud ning millised neist sobiks kasutamiseks EKV-s koheselt või modifitseerituna. Selgus, et laialdaselt kasutatav ning ka EKV vajadustele vastav mõõdik on olukorrapõhine otsustamistest (OPT) vaatamata sellele, et ükski tuvastatud mõõdikutest ei keskendunud otseselt lahinguolukorras otsustamisele. Seega koostati otsustamise mõõtmiseks sobivad testid ning rakendati neid Kaitseväe Akadeemia kadettidest (134) ning reservrühmaülema baaskursuse ajateenijatest (80) koosneva valimiga. Selgus, et koostatud testid annavad usaldusväärseid tulemusi, eristades lahendajaid hästi nii erineva väljaõppe taseme kui varasema kogemuse alusel. Seega sobivad OPT-d hästi mõõtma väikeüksuse ülemate otsustamisoskust lahingujuhtimisel. Töö praktilise tulemusena saab EKV edaspidi kasutada valminud mõõtevahendit erinevatel eesmärkidel, sealhulgas väljaõppe hindamiseks ja tõhustamiseks ning samuti teadus- ja arendustegevuses. Edasised uuringud võiks keskenduda sellele, et välja selgitada, kui hästi ennustab OPT-de tulemuslik lahendamine tegelikku sooritust üksuse juhtimisel.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/69717

29.10.2020 Pärje Ülavere „Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate väärtused ning nende hinnangud väärtuskasvatusele“

29. oktoobril 2020 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Pärje Ülavere doktoritööd „Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate väärtused ning nende hinnangud väärtuskasvatusele“ („The values of preschool childcare institutions’ educators and parents, and their assessments on values education“).

Juhendajad: emeriitprofessor Marika Veisson (PhD, Tallinna Ülikool) ja Indrek Tart (PhD)

Oponendid: professor Eve Kikas (PhD, Tallinna Ülikool) ja dotsent Olga Schihalejev (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

09.09.2020 Kadi Luht-Kallas "Risk-taking behaviour: Relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury"

9. septembril kaitses Kadi Luht-Kallas oma doktoritööd „Risk-taking behaviour: Relationship with personality and markers of heritability, and an intervention to prevent unintentional injury“ („Riskeeriv käitumine: seosed isiksuse ja pärilikkusega ning sekkumine vigastuste ennetamiseks“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: dr Diva Eensoo (PhD; Tervise Arengu Instituut), professor Jaanus Harro (MD, PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: professor Christian Montag (PhD; Ulmi Ülikool, Saksamaa)

Kokkuvõte: Vigastussurmad on oluliselt seotud riskeeriva käitumisega, mida mõjutavad mitmed isiksuslikud (nt impulsiivsus) tegurid on suuresti pärilikud. Impulsiivne käitumine on seotud nii serotoniini- kui ka dopamiinisüsteemi toimimisega. Väitekirja peamisteks eesmärkideks oli selgitada 1) riskeeriva käitumise seoseid isiklike ja isiksuslike tegurite ning serotoniini- ja dopamiinisüsteemi markeritega ning 2) kas riskeeriva käitumise ennetamiseks läbiviidud sekkumine, mis on osutunud efektiivseks, on efektiivne ka siis kui seda viivad läbi autokoolide õpetajad. Kuna riskeeriv käitumine ning seda mõjutavad tegurid erinevad teismeliseeas ja täiskasvanuks saades, siis kasutati väitekirjas kolme erinevat valimit: kuuendate klasside õpilased (n=699), kordusmõõtmistes osalenud 15-18 aastased õpilased (n=483) ning autokoolide õpilased (n=1441). Tulemustest ilmnes, et riskide võtmine on seotud tugevamini teatud isiksuslike teguritega (nt impulsiivsus, ekstravertsus, tahteline kontroll) ning dopamiinisüsteemi kõrgema ja serotoniinisüsteemi madalama aktiivsusega, aga ka teadmiste ja oskustega. Tulemustest saadi kinnitust, et lühikese psühholoogilise sekkumisega on võimalik vähendada riskikäitumist. Sekkumise efektiivsus tõestas, et riskeeriva käitumisega seotud isiksuse ja bioloogilisi riskitegureid tundes on võimalik koolis neid teemasid õpetajate poolt käsitleda nii, et viia riskikäitumise ennetustööd läbi efektiivselt. Lisaks ohtudega seotud teadmistele on vaja harjutada ja läbi mängida erinevaid situatsioone, et suurendada teadvustatud käitumise rolli otsustusprotsessis ning vähendada seeläbi teadvustamata ja impulsiivse otsustamise mõju. Lisaks tehniliste oskuste arendamisele (nt jalgratta või auto juhtimine, lõkke tegemine, ujumisoskus) on vajalik arendada nende tegevustega seotud ohutusalaseid (situatsioonist tulenevate ohtude hindamine) ja sotsiaalseid (nt enesekontroll, teistega arvestamine) oskusi.

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/handle/10062/68530

21.08.2020 Triinu Kärbla "Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school"

21. augustil kaitses Triinu Kärbla oma doktoritööd „Assessment of text comprehension and teaching comprehension strategies in Estonian basic school“ („Tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Krista Uibu (PhD; Tartu Ülikool), teadur Mairi Männamaa (PhD; Helsingi Ülikool)

Oponent: professor Marja-Kristiina Lerkkanen (PhD; Jyväskylä Ülikool, Soome)

Kokkuvõte: Tekstidest arusaamine võimaldab omandada uusi teadmisi ja igapäevaelus edukalt hakkama saada. Tekstimõistmine on mitmetasandiline ja sisaldab paljude omavahel seotud komponentide ja protsesside samaaegset kasutamist. Selleks, et jälgida õpilaste arengut tekstimõistmise eri oskustes, võib jaotada tekstimõistmise kolmele tasandile: sõnasõnalisele, järeldavale ja hindavale. Tekstimõistmine järeldaval ja hindaval tasandil eeldab lugejalt tekstimõistmise strateegiate kasutamist, mida on tarvis õpilastele enamasti lugemistundides õpetada. Siinses doktoritöös uuriti, kuivõrd eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmise ülesanded mõõdavad õpilaste loetust arusaamist eri tasanditel, ning töötati välja sekkumisprogramm tekstimõistmise strateegiate õpetamiseks emakeeletundides. Uuringust ilmnes, et üleriigilised hindamisvahendid sisaldavad palju õpilaste faktiteadmisi kontrollivaid ülesandeid ning vähe pööratakse tähelepanu hindava tasandi tekstimõistmise mõõtmisele. Lisaks selgus, et sama klassi ülesannete tasandiline jaotus oli aastati erinev, näiteks keskenduti ühel aastal peamiselt sõnasõnalise tasandi, kuid järgneval aastal järeldava tasandi ülesannetele. Tekstimõistmise ülesannete tasandilist jaotust arvestati sekkumisprogrammi koostamisel. Selle programmi efektiivsuse kontrollimisel selgus, et tekstimõistmise strateegiate õpetamine suurendas oluliselt õpilaste sõnavara ja tekstimõistmist sõnasõnalisel, järeldaval ja hindaval tasandil. Seevastu kontrollrühmas, kus strateegiaid ei õpetatud, arenes olulisel määral vaid õpilaste sõnasõnalise tekstimõistmise oskus. Doktoritöö tulemused toovad välja vajaduse muuta üleriigiliste hindamisvahendite koostamise põhimõtteid kooskõlas tekstimõistmise teooriatega. Lisaks kinnitavad tulemused tekstimõistmise strateegiate olulisust tekstimõistmise arendamisel. Sel põhjusel tuleks lisada strateegiate õpetamine riiklikku õppekavva ning emakeeletundidesse ning pakkuda õpetajatele teadmisi sellest, kuidas tekstimõistmise strateegiaid õpilastele eesmärgipäraselt õpetada.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/68478

19.08.2020 Raili Allas "Supporting Teachers' Professional Development through Guided Reflection Procedure"

19. augustil kaitses Raili Allas oma doktoritööd „Supporting Teachers’ Professional Development through Guided Reflection Procedure“ („Õpetaja professionaalse arengu toetamine suunatud refleksiooni protseduuri kaudu“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Äli Leijen (PhD; Tartu Ülikool), professor Auli Toom (PhD; Helsingi Ülikool)

Oponent: professor Maria Assunção Flores Fernandes (PhD; Minho Ülikool, Portugal)

Kokkuvõte: Ühiskond meie ümber muutub kiiresti, mis eeldab meilt kõigilt oma teadmiste ja oskuste pidevat arendamist ja uuendamist. Eriti oluline on järjepidev professionaalne areng õpetajate jaoks. Nimelt peavad nemad lisaks iseenda täiendamisele toetama õpilasi, et ka neist kujuneksid tuleviku professionaalid, kes on võimelised kohanema praegusel hetkel etteennustamatute ühiskonna ootuste ja vajadustega. Seega pööratakse kogu maailmas aina enam tähelepanu õpetajate arengu toetamisele. Sealjuures muutub ka meie õpetajaskond aina mitmekesisemaks, mis tähendab, et toetust vajavad õpetajad on oma ettevalmistuselt ja ka vajadustelt väga erinevad. Haridusteadlased on üksmeelel, et õpetaja arengu võtmekomponendiks on refleksioon, mis tähendab oma tegevuse mõtestamist, et seostada erinevad teadmised ja kogemused ühtseks tervikuks, rakendamaks neid tulevikus oma tegevuste ja otsuste juhtimisel. Samuti on erinevates uuringutes välja toodud aspektid, mis aitavad tõhusalt reflekteerida – videosalvestiste kasutamine, tähenduslike olukordade mõtestamine, koos kaaslasega reflekteerimine, suunavate küsimuste kasutamine. Samas ei ole aga piisavalt meetodeid, mis eelpool nimetatud aspektid ühtseks tervikuks seoks nii, et need sobiksid erineva kogemusega õpetajate toetamiseks. Käesolev doktoritöö tutvustab suunatud refleksiooni protseduuri ja uurib, kuidas see toetab erineval professionaalse arengu etapil olevaid õpetajaid. Selleks tegid 21 õpetajakoolituse üliõpilast ja 80 õpetajad väljatöötatud refleksiooniprotseduuri läbi ja andsid tagasisidet, kuidas nad tajusid selle tugevusi ja kitsaskohti. Samuti analüüsiti üliõpilaste poolt refleksiooniprotseduuri läbitegemisel loodud refleksioone. Uurimuse tulemused näitasid, et erineva kogemusega õpetajad tajuvad väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduuri kasulikuna. Eelkõige hindavad õpetajad võimalust enda õpetamist videosalvestiselt näha, korduvalt oma kogemusi mõtestada, koos kaaslasega reflekteerida ning keskenduda oma tugevustele. Lisaks näitas üliõpilaste refleksioonide analüüsimine, et jõustavate olukordadele keskendumine toetab reflekteerimist. Doktoritöö praktilise väärtusena antakse soovitused, mida arvesse võtta õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate toetamisel.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/68477

11.05.2020 Katrin Karu „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“

11. mail 2020 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Katrin Karu doktoritööd „Üliõpilaste arusaamad õppimisest ülikoolis: andragoogiline vaade“ („Students' comprehensions of learning at university: andragogical view“).

Juhendaja: dotsent Larissa Jõgi (PhD, Tallinna Ülikool) 

Oponendid: emeriitprofessor Taimi Tulva (PhD, Tallinna Ülikool) ja dotsent Marvi Remmik (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

30.03.2020 Karin Naruskov "The Perception of Cyberbullying among Estonian Students According to Cyberbullying Types and Criteria"

30. märtsil 2020 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Karin Naruskov oma doktoritööd „The Perception of Cyberbullying among Estonian Students According to Cyberbullying Types and Criteria“ („Küberkiusamise tajumine Eesti õpilaste seas küberkiusamise kriteeriumite ja liikide kontekstis“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: dotsent Piret Luik (PhD; Tartu Ülikool), professor Ersilia Menesini (PhD; Firenze Ülikool)

Oponent: professor Maritta Välimäki (PhD; Turu Ülikool)

Kokkuvõte: Küberkiusamist defineeritakse sageli tavakiusamise definitsioonile tuginedes. Küberkeskkonna eripärasid arvestades on teadlastel tekkinud küsimus, millist rolli mängivad tavakiusamise kriteeriumid küberkiusamise kontekstis ning kas kübermaailmas toimuvat kiusamist võiks iseloomustada lisaks mõned teised keskkonnast tulenevad kriteeriumid, näiteks avalikkus ja anonüümsus. Doktoritöös keskendutaksegi sellele, kuidas õpilased küberkiusamist lähtuvalt varasemas kirjanduses välja pakutud kriteeriumitest (tahtlikkus, korduvus, tasakaalutus võimusuhetes, avalikkus, anonüümsus) ja liikidest (kirjalik-verbaalne küberkiusamine, visuaalne küberkiusamine, tõrjumine, privaatsuse rikkumine) tajuvad ning kas õpilaste vahel esineb soolisi ja vanuselisi erinevusi. Andmeid koguti fookusgrupi intervjuude ja küsimustike abil. Fookusgrupi intervjuudes osalesid 6. ja 9. klassi õpilased. Küsimustikule vastas 336 õpilast vanuses 11 kuni 17 eluaastat. Mõlemas etapis kasutati andmete kogumiseks stsenaariumeid, milles uuritavatele oli kirjeldatud ohvri ja kiusaja vahel toimunud situatsioone, mida võib pidada küberkiusamiseks. Uurimistulemused näitasid, et kirjeldatud situatsiooni küberkiusamiseks nimetamiseks oli õpilaste jaoks olulised kaks kriteeriumit: tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus. Küberkiusamise liikide puhul oli õpilastel küberkiusamisena lihtsam ära tunda visuaalset küberkiusamist ja privaatsuse rikkumist ning neid liike hindasid õpilased ühtlasi tõsisemaks kui kirjalik-verbaalset küberkiusamist ja tõrjumist. Sooti ja vanuseti nimetati stsenaariumeid küberkiusamiseks üldjoontes samamoodi, erinevused ilmnesid õpilaste tõsidushinnangutes. Poisid tajusid küberkiusamist mitmes aspektis tõsisemana kui tüdrukud ning seda ka kahe küberspetsiifilise kriteeriumi (avalikkus ja anonüümsus) puhul. Vanuseastmete arvestuses ilmnesid erinevused tõsidushinnangutes ühe küberspetsiifilise kriteeriumi, avalikkuse puhul. Noorem vanusegrupp (12–13 eluaastat) tajus avalikkuse kriteeriumit sisaldavaid stsenaariumeid tõsisemalt kui vanem vanusegrupp (15–16 eluaastat). Töö praktiline väärtus seisneb esitatud soovitustes selle kohta, kuidas teemat lastega arutada – mida peaks õpilastega nii koduses kui ka koolikeskkonnas käsitlema, et aidata poistel ja tüdrukutel ning erinevas vanuses õpilastel toime tulla kübersuhtluse eripäradega. Lisaks antakse mõned soovitused küberkiusamise definineerimise ja mõõtmise täiustamiseks.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/67102

26.11.2019 Kaire Uiboleht "The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students' learning in higher education: A qualitative multi-case study"

26. novembril 2019 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Kaire Uiboleht oma doktoritööd „The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students’ learning in higher education: A qualitative multi-case study“ („Õpikeskkonna ja bakalaureuseõppe üliõpilaste õppimise seosed kõrghariduses: kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: dotsent Mari Karm (PhD; Tartu Ülikool), dotsent Liisa Postareff (PhD; Häme Rakenduskõrgkool; Helsingi Ülikool)

Oponent: dotsent Telle Hailikari (PhD; Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte: Ootused kõrgkooli lõpetanute omandatud õpiväljunditele on viimase kümne aasta jooksul muutunud: oodatakse, et lõpetajad on lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele arendanud ka üldpädevusi. See esitab omakorda väljakutseid kõrgkoolis õpetamisele. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on omavahel seotud õppejõudude õpetamisviis, see tähendab nende loodud õppeaine õpikeskkond, üliõpilaste tajutud õpikeskkonna õppimist toetavad ja takistavad elemendid, üliõpilaste õppimise sügavus ja õpiväljundite kvaliteet. Eesmärkide täitmiseks viidi läbi kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring, kus juhtumina käsitleti bakalaureuseõppe õppeainet ning õpetamise ja õppimise seoseid uuriti juhtumite lõikes võrdlevalt. Uurimistöö tulemusena leiti, et mida enam õppejõud kirjeldasid õppimiskeskseid õpetamise elemente, seda enam üliõpilased kirjeldasid sügavat õppimist ja kvaliteetsete õpiväljundite saavutamist. Samuti leiti, et mida enam õppejõu õpetamisviisi kirjeldustes esines sisukesksele õpetamisele omaseid elemente, seda enam kirjeldasid üliõpilased pindmist õppimist ning madala kvaliteediga õpiväljundeid. Õpiväljundite kvaliteeti hinnati kõrgeks, kui teoreetilist teadmist kirjeldati vähemalt mõistmise tasemel ning kirjeldustes esines erinevaid õpiväljundeid. Võrreldes üliõpilaste kirjeldatud õpikeskkonna toetavaid ja takistavaid elemente ning seostades neid õppejõudude kirjeldatud õpetamisviisidega, leiti, et mida enam kirjeldasid õppejõud sisukeskset õpetamist, seda enam kirjeldasid üliõpilased õpikeskkonna elemente kui õppimist takistavad. Doktoritöö olulise tulemusena võib järeldada, et lisaks õppimiskeskse õpetamisviisi elementidele (näiteks entusiastlik ja huvitav loeng, elulised näited, õppemeetodite variatiivsus, meeldiv atmosfäär, autentsed ja proovile panevad ülesanded) on oluline, et õpetamine sisaldaks elemente, mis struktureerivad, juhendavad ja toetavad üliõpilaste õppimist. Üliõpilaste õppimise sügavuse ja õpiväljundite kvaliteedi parandamiseks ei piisa ainult õppe- või hindamismeetodi muutmisest, vaid oluline on ka sidusus õpetamise elementide vahel, ülesannete juhendid ja interaktsiooni kvaliteet.

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/66550/uiboleht_kaire.pdf?sequence=1&isAllowed=y

18.11.2019 Mirjam Burget "Making sense of responsible research and innovation in science education"

18. novembril 2019 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Mirjam Burget oma doktoritööd „Making sense of responsible research and innovation in science education“ („Vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni mõistmine loodusteaduslikus hariduses“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Margus Pedaste (PhD; Tartu Ülikool), vanemteadur Emanuele Bardone (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: dotsent Ilkka Johannes Ratinen (PhD; Lapi Ülikool)

Kokkuvõte: Vastutustundlik teadus ja innovatsioon (Responsible Research and Innovation, RRI) on muutunud viimasel kümnendil Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika oluliseks osaks ning seda kasutatakse poliitilise raamistikuna teaduse juhtimisel. Ehkki viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuses hakatud üha enam huvi tundma RRI kontseptuaalse käsitluse vastu, võib RRI peamiseks probleemiks pidada piiratud arusaama kontseptsiooni olemusest. Näiteks ilmneb, et RRId on haridusvaldkonnas käsitletud eelkõige seoses Euroopa Liidu teaduspoliitika rakendamisega, kuid puudu on uuringutest, milles võrreldaks haridusvaldkonna RRI käsitust teaduskirjanduses avaldatud arusaamaga RRIst ning püütaks RRId haridusvaldkonda tähendusrikkal viisil integreerida. Eeltoodust lähtudes seati doktoriväitekirjale neli eesmärki: 1) välja selgitada RRI definitsioonid ja kontseptuaalsed dimensioonid; 2) teha selgeks, kuidas loodusteaduste õpetajad tajuvad RRId oma töös; 3) välja selgitada, kuidas loodusteaduste õpetajad mõistavad vastutustundlikkuse tähendust uurimusliku õppe eri etappides; 4) käsitleda RRIga seotud haridusfilosoofilisi suundi omavahel seotuna ning esile tuua vastutustundlikkuse osa haridusfilosoofilistes suundades. Uuringu tulemusena võib RRId kirjeldada protsessina, kuhu kaasatakse osalisi demokraatlikult, nähes ette ja tajudes, kuidas teadus ja innovatsioon võivad või saavad toimida ühiskonna hüvanguks. RRId iseloomustatakse nelja kontseptuaalse dimensiooni (refleksiivsus, operatiivsus, ennetamine, kaasamine) ja kahe avalduva kontseptuaalse dimensiooni (jätkusuutlikkus, hool) kaudu. Doktoritöö raames tehtud empiirilisest uuringust ilmnes, et RRId saab haridusvaldkonnas kontseptualiseerida järgmiste kategooriatena: arusaamine, tegutsemine, uurimine ja kaasamine. Seega võib RRId vaatlusaluses kontekstis tõlgendada kui tähendusrikast kaasamist, millega antakse õpilastele võimalus vastutada ja teaduslikult põhjendatud teadmistest või tehnoloogiaga seotud protsessidest aru saada, nendega seoses tegutseda või neid uurida. Töö praktiline väärtus seisneb panuses üldhariduskooli ja õppekava arendusse ning poliitikasse, kus tähelepanu tuleks pöörata vastutustundlikkuse tajumisele õppeprotsessis, loodusteaduslikus hariduses kanda kinnitanud suundade (nt uurimusliku õppe, sotsiaalteaduslike probleemide) sügavamale mõistmisele ning koolituste ja õppematerjalide väljaarendamisele.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/65479

19.08.2019 Age Salo "Õpetaja kaksikrollis: üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavate õpetajate õpetamisalased uskumused ja juhendamisalased arusaamad"

19. augustil 2019 kaitses Age Salo doktoriväitekirja „The dual role of teachers: school-based teacher educators’ beliefs about teaching and understandings of supervising“ („Õpetaja kaksikrollis: üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavate õpetajate õpetamisalased uskumused ja juhendamisalased arusaamad“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduste erialal.

Juhendajad: professor Krista Uibu (Tartu Ülikool), professor Aino Ugaste (Tallinna Ülikool), emeriitprofessor Helena Rasku-Puttonen (Jyväskyla Ülikool)

Oponent: professor Hannele Niemi (Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte: Üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavad õpetajad on oma igapäevatöös kaksikrollis: nad peavad õpetades kindlustama õpilaste igakülgse arengu ja samas üliõpilasi õpetajatööks ette valmistama. See võib osutuda õpetajate jaoks keeruliseks ülesandeks. Et saada rohkem teadmisi selle kohta, kuidas toetada õpetajaid kahe rolli samaaegsel täitmisel, uuriti doktoritöös õpetajate uskumusi õpetamise eesmärkidest ja õpetamistegevustest ning seda, kuidas õpetajad tajuvad ülikoolipoolseid ootusi juhendajatele ja mõtestavad oma tegevust üliõpilaste juhendamisel. Uurimusest ilmnes, et õpetajad kasutavad tunnis nii õpilaste kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut toetavaid õpetamistegevusi, kuid ei oska samas sõnastada selgelt eesmärke õpilaste sotsiaalse arengu toetamisel. Õpetajate peamised eesmärgid üliõpilaste juhendamisel on eeskuju andmine ja üliõpilaste toetamine iseseisval õpetamisel. Ülikoolipoolse ootusena tajuvad õpetajad, et nad peavad toetama üliõpilast teoreetiliste teadmiste seostamisel õpetamiskogemusega. Uurimuse tulemused kinnitavad, et üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavad õpetajad vajavad kahes rollis toimetulekuks rohkem teadmisi õpetamise teaduslikest alustest. Ülikoolid peaksid selgemalt määratlema õpetajate ülesanded üliõpilaste ettevalmistamisel tulevaseks tööks.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/64835

04.07.2019 Elyna Nevski „0-3 aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine“

04. juulil 2019 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Elyna Nevski doktoritööd „0-3 aastaste laste digimäng ning selle sotsiaalne vahendamine“ („Young Childrens (0-3 years old) Digital Play and its Social Mediation“).

Juhendajad: professor Andra Siibak (PhD, Tartu Ülikool) ja Kristi Vinter-Nemvalts (PhD)

Oponendid: professor Erika Löfström (PhD, Helsingi Ülikool) ja professor Veronika Kalmus (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

14.03.2019 Kaija Kumpas-Lenk „Implementation of Outcome-Based Education in Estonian Higher Education: The Design of Learning Outcomes Matters“

14. märtsil 2019 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Kaija Kumpas-Lenk doktoritööd „Implementation of Outcome-Based Education in Estonian Higher Education: The Design of Learning Outcomes Matters“ („Väljundipõhise õppe rakendamine Eesti kõrghariduses: õpiväljundite disain on oluline“).

Juhendaja: professor Eve Eisenschmidt (PhD, Tallinna Ülikool) 

Oponendid: professor Auli Toom (PhD, Helsingi Ülikool) ja dotsent Liisa Postareff (PhD, Turu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

13.08.2018 Anu Sööt „The procedure of guided core reflection for supporting the professional development of novice dance teachers“

13. augustil kaitses Anu Sööt doktoritööd „The procedure of guided core reflection for supporting the professional development of novice dance teachers“ („Suunatud sügava refleksiooni protseduur algajate tantsuõpetajate professionaalse arengu toetamiseks“).

Juhendajad: professor Äli Leijen (PhD; Tartu Ülikool); professor Eeva Anttila (PhD; Theatre Academy, University of the Arts Helsinki)

Oponent: dotsent Inkeri A.-M. Ruokonen (PhD; University of Helsinki)

Kokkuvõte: Sarnaselt teiste haridusdistsipliinidega seisab kaasaegne tantsuharidus uute väljakutsete ees, otsides sobivaid formaate, strateegiaid ja metoodikaid. Ühelt poolt on tantsuharidus seotud suurenenud vajaduse ning teadlikkusega liikumisharrastuse olulisest rollist tänapäevase ühiskonna füüsiliselt passiivse eluviisi juures. Teisest küljest annab tants kui emotsiooni väljendus võimaluse kogeda kunstilist eneseväljendust. On tantsustiile, mis kalduvad pisut enam liikumise kui spordi või liikumise kui kunsti poole. Kuid üks ja ühine taotlus/soov on neil mõlemal poolel – vajadus analüüsiva, mõtestava, reflekteeriva tantsuõpetaja järele. Tantsuhariduse pedagoogiline praktika tõdeb küll refleksiooni olulisust erinevatel õpetamis- ja õppimistasanditel, kuid jätkuvalt on vähe arusaamist refleksiooni meetoditest ja fookusest. Käesoleva tööga otsiti sobivamat käsitlust ja protseduuri refleksiooni toetamiseks algaja tantsuõpetaja hariduses, mis võtaks arvesse erialaspetsiifikat. Nii oli käesoleva uurimistöö eesmärk i) anda ülevaade refleksiooni eesmärkidest, fookusest ja protsessidest algajate tantsuõpetajate koolitamise kontekstis; ii) uurida, kuidas refleksiooni kõige tulemuslikumalt algajate tantsuõpetajate koolitamisel kõrgkoolitasandil rakendada; iii) luua refleksioonimudel, mis toetaks algajaid tantsuõpetajaid ja hinnata, kuidas loodud mudel toimib ning milliseid tulemusi annab. Eesmärkide alusel püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi kolm empiirilist uuringut, mille jaoks disainiti suunatud sügava refleksiooni 3-etapiline protseduur, viidi läbi erinevad refleksiooniprotseduurid, lisati protseduurile erialaspetsiifiline vaatenurk. Kokkuvõtlikult võib välja tuua, et käesoleva doktoritöö panus tantsuhariduse valdkonda on: 1) sügava refleksiooniprotseduuri, suunatud refleksiooni mudeli ja somaatlise vaatenurga seostamine ja selle alusel senini valdkonnas puudu olnud suunatud sügava refleksiooniprotseduuri metoodilise juhendi loomine, mis loob võimaluse arendada terviklikku ja reflektiivset lähenemist õpetajakoolituses; 2) juhendaja sekkumiste rolli teadvustamine refleksiooniprotsessi läbiviimisel; 3) õpetaja tegutsemise tasandite ja argumentatsiooni tasandite seostamine ja võrdlev uurimine, mis annab võimaluse toetada algaja õpetaja professionaalset arengut.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/61012

27.08.2018 Tiina Anspal „The development of teacher identity through role and self-conception in pre-service teacher education“

27. augustil 2018 kaitses Tiina Anspal oma doktoritööd „The development of teacher identity through role and self-conception in pre-service teacher education“ („Õpetajaidentiteedi kujunemine erialase rolli ja minakontseptsiooni kaudu õpetajakoolituse esmaõppes“).

Juhendajad: professor Äli Leijen (PhD; Tartu Ülikool); professor Erika Löfström (PhD; Helsingi Ülikool)

Oponent: dotsent Katriina Maaranen (PhD; Helsingi Ülikool)

Kokkuvõte: Uuringud näitavad, et paljud õpetajakoolituse lõpetanud ei asu õpetajana tööle või kui asuvad, siis lahkuvad peagi. On leitud, et need õpetajad, kellel on paremini välja arenenud õpetaja identiteet, on kutsekindlamad ja õpetajatööks paremini valmis. Seetõttu peaks õpetajakoolitus toetama üliõpilaste õpetajaidentiteedi kujunemist ehk tasakaalu leidmist enda kui isiku ja enda kui professionaali vahel. Uurisin käesolevas doktoritöös õpetaja identiteeti ja selle kujunemist erinevat tüüpi õpetajakoolituse õppekavadel (klassiõpetaja ja aineõpetaja), analüüsides üliõpilaste arusaamist õpetaja rollist, endast õpetaja rollis ja pingeid, mida nad õpingute käigus tajuvad. Tulemused näitavad, et üliõpilaste esialgne veidi idealistlik arusaam õpetaja rollist mitmekesistub õpingute jooksul. Erinevat tüüpi õppekavade üliõpilased tajuvad õpetaja rolli mõnevõrra erinevalt. Aineõpetajad näevad õpetaja rolli tüüpiliselt pisut ainekesksemalt kui klassiõpetajad. Pedagoogilisel praktikal on õpetaja identiteedi kujunemises keskne roll, sest alles ise õpetajarollis olles hakkab üliõpilane ennast esmakordselt ka õpetajana tajuma. Praktika toob esile erinevaid pingeid, st muresid, hirme, konflikte enda ja õpetaja rolli tajumise vahel. Klassiõpetajate pinged kipuvad olema rohkem seotud ebapiisava aine tundmisega, aineõpetajate pinged suhetega õpilastega ning erinevate vanuserühmadega toimetulekuga. Keerulised ja raskesti lahenevad on pinged, mille puhul üliõpilane tajub, et ta isiksus või olemus ei lähe õpetajatööga kokku või kui õpetaja rolli kogetakse väga mitmetahulisena ning õpetajatööd palju aega nõudvana. Doktoritöö tulemused viitavad, et õpetajakoolituses peab õpetaja rolli erinevaid aspekte paremini seostama. Kui praktika algab alles õpingute lõpuosas, võib juhtuda, et pinged ei jõua laheneda ja õpetaja identiteet ei jõua välja kujuneda. See võib olla üks põhjustest, miks õpetajatööst loobutakse, mistõttu on oluline alustada õpetajakoolituses praktikaga ka võimalikult vara. Õpetajakoolituses, aga ka noortele alustavatele õpetajatele on oluline oma kogemuste mõtestamiseks rohkem aega anda, et nende õpetajaidentiteet saaks kujuneda. Õpetajakoolituse üliõpilased peavad omakorda teadvustama, et õpetajaks kujunemine nõuab pühendumist õpitu ja kogetu mõtestamiseks.

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/61210

25.06.2018 Egle Säre "Developing the reasoning skills of pre-schoolers through Philosophy for Children"

25. juunil kaitses Egle Säre haridusteaduste erialal doktoritööd „Developing the reasoning skills of pre-schoolers through Philosophy for Children“ („Eelkooliealiste laste põhjendamisoskuste arendamine lastega filosofeerimise kaudu“).

Juhendajad: dotsent Piret Luik (Tartu Ülikool) ja professor Tiia Tulviste (Tartu Ülikool)

Oponent: dr Arie Kizel (Haifa Ülikool)

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/59911

18.06.2018 Ana Valdmann "Determining categories of self-efficacy and levels of teacher ownership following promotion of science teacher's operational needs"

18. juunil 2018 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Ana Valdmann oma doktoritööd „Determining categories of self-efficacy and levels of teacher ownership following promotion of science teacher’s operational needs“ filosoofiadoktori kraadi saamiseks loodusteadusliku hariduse erialal.

Juhendajad: professor Miia Rannikmäe ja professor Jack Holbrook (Tartu Ülikool)

Oponent: professor Cecília Galvão (Lissaboni Ülikool)

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/59846

04.12.2017 Milvi Martina Piir „Ajalookasvatus: subjektiivne ajataju, väärtused, metodoloogia“

04. detsembril 2017 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Milvi Martina Piir doktoritööd „Ajalookasvatus: subjektiivne ajataju, väärtused, metodoloogia“ („Methodology of a Value-oriented Approach to History Education According to Subjective Perception of Time“).

Juhendajad: Maria Tilk (PhD, Tallinna Ülikool) ja dotsent Tiiu Kuurme (PhD, Tallinna Ülikool) 

Oponendid: emeriitprofessor Sirkka Ahonen (PhD, Helsingi Ülikool) ja dotsent Olga Schihalejev (PhD, Tartu Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

07.11.2017 Külli Kori "The role of academic, social and professional integration in predicting student retention in higher education information technology studies"

7. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi doktorant Külli Kori oma doktoritööd „The Role of Academic, Social and Professional Integration in Predicting Student Retention in Higher Education Information Technology Studies“ („Akadeemilise, sotsiaalse ja professionaalse integratsiooni roll kõrgkoolis infotehnoloogia õpingutes üliõpilaste edasijõudmise prognoosimisel“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Margus Pedaste (Tartu Ülikool), vanemteadur Olev Must (Tartu Ülikool)

Oponent: professor Liz Thomas (Edge Hilli ülikool - Ühendkuningriik)

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/handle/10062/58066

16.11.2017 Ingrid Koni "The perception of issues related to instructional planning among novice and experienced teachers"

16. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Ingrid Koni oma doktoritööd „The perception of issues related to instructional planning among novice and experienced teachers“ („Algajate ja kogenud õpetajate arusaamad õppetöö planeerimisest“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: emeriitprofessor Edgar Krull (Tartu Ülikool)

Oponent: professor Eero Ropo (Tampere Ülikool - Soome)

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/handle/10062/58128

21.11.2017 Ivar Männamaa „Development of an educational simulation game and evaluation of its impact on acculturation attitudes“

21. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi doktorant Ivar Männamaa oma doktoritööd „Development of an educational simulation game and evaluation of its impact on acculturation attitudes“ („Haridusliku mudeldusmängu koostamine ning selle mõju hindamine akulturatsioonihoiakutele“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: professor Äli Leijen (Tartu Ülikool)

Oponent: professor Willy Christian Kriz (Vorarlbergi Rakenduskõrgkool - Austria)

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/58164

06.10.2017 Heiki Haljasorg „Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874-2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlus“

06. oktoobril 2017 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Heiki Haljasorg doktoritööd „Ajaloo õppeaine eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpetamise plaanis, õppekavades ja aineprogrammides 1874-2016. Ajaloolis-analüütiline käsitlus“ („Content Dominants of the History Subject in Estonian National Curricula for General Comprehensive Schools in 1874-2016. A Historical-Analytical Overview“).

Juhendaja: Urve Läänemets (PhD)  

Oponendid: dotsent Tiia Rüütmann (PhD, Tallinna Tehnikaülikool) ja professor David Vseviov (PhD, Eesti Kunstiakadeemia)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M648)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

19.06.2017 Maire Tuul „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“

19. juunil 2017 kaitses TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant Maire Tuul doktoritööd „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“ („Preschool teachers' Views on Curricula and Children's Learning and the Assessment of the Teachers' Teaching Activity in the Context of Child-Centred Education“).

Juhendaja: professor Aino Ugaste (PhD, Tallinna Ülikool)  

Oponendid: emeriitprofessor Edgar Krull (PhD, Tartu Ülikool) ja vanemteadur Piret Soodla (PhD, Tallinna Ülikool)

Toimumiskoht: Tallinna Ülikooli senati saal (Uus-Sadama 5, M649)

Lisainfo: doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

20.12.2016 Anne Okas „Novice and experienced teachers’ practical knowledge in planning, delivery and reflection phases of teaching“

20. detsembril 2016 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Anne Okas doktoritööd „Novice and experienced teachers’ practical knowledge in planning, delivery and reflection phases of teaching“ („Algajate ja kogenud õpetajate praktiline teadmine õppetöö planeerimisel, läbiviimisel ning reflekteerimisel“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: professor Edgar Krull (knd; Tartu Ülikool) ja dotsent Marieke van der Schaaf (PhD; Utrechti Ülikool).

Oponent: professor Eero Ropo (PhD; Tampere Ülikool).

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/54591

15.12.2016 Martin Sillaots "Creating the Flow: The Gamification of Higher Education Courses"

15. detsembril 2016 kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Martin Sillaots doktoritööd "Creating the Flow: the Gamification of Higher Education Courses" ("Kulgemise kogemuse tekitamine mängustades kõrgkooli kursusi").

Juhendajad: professor Mauri Kaipainen (PhD, Södertörni Ülikool) ja vanemteadur Kai Pata (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: professor Jože Rugelj (PhD, Ljubljana Ülikool) ja professor Ernest Adams (PhD, Uppsala Ülikool)

Lisainfo: https://www.etera.ee/s/oyFnsSdf17

26.10.2016 Anna-Liisa Jõgi "The role of motivation in learning math during primary school"

26. oktoobril 2016 kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Anna-Liisa Jõgi doktoritööd "The Role of Motivation in Learning Math during Primary School" ("Motivatsiooni roll algklasside õpilaste matemaatikateadmiste arengus").

Juhendajad: professor Eve Kikas (PhD, Tallinna Ülikool) ja professor Marja-Kristiina Lerkkanen (PhD, Jyväskylä Ülikool)

Oponendid: dotsent Terje Hõim (PhD, Tartu Ülikool) ja dotsent Janne Lepola (PhD, Turu Ülikool)

Lisainfo: https://www.etera.ee/s/X6mxNXyqLp

5.09.2016 Katrin Saks "Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the Blended Course of Professional English“

5. septembril 2016 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Katrin Saks oma doktoritööd „Supporting Students’ Self-Regulation and Language Learning Strategies in the Blended Course of Professional English“ („Üliõpilaste eneseregulatsiooni ja keeleõppestrateegiate toetamine kombineeritud õppe keskkonnas erialases võõrkeeles“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendaja: professor Äli Leijen (PhD; Tartu Ülikool)

Oponent: professor Karey Yuju Lan (PhD; Riiklik Taiwani Pedagoogikaülikool)

Lisainfo: https://dspace.ut.ee/handle/10062/52911

28.06.2016 Ülle Säälik „Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes“

28. juunil 2016 kaitses TÜ haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus Ülle Säälik oma doktoritööd „Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes“ („Õpilaste lugemistulemuste selgitamine: metakognitiivsed õpistrateegiad on olulised, õpilase tulemused sõltuvad koolist“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal.

Juhendajad: emeriitprofessor Jaan Mikk (tead dr; Tartu Ülikool), professor Jouni Ensio Välijärvi (PhD; Jyväskylä Ülikool)

Oponent: professor Markku Niemivirta (PhD; Helsingi Ülikool)

Lisainfo: http://dspace.ut.ee/handle/10062/51602

17.06.2016 Andry Kikkull "Didaktilised ja organisatoorsed tingimused õpilaste teadmiste praktikasse rankendamise tõhustamiseks tööõpetuse ja reaalainete lõimingu kaudu põhikoolis"

17. juunil 2016 kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Andry Kikkull oma doktoritööd „Didaktilised ja organisatoorsed tingimused õpilaste teadmiste praktikasse rakendamise tõhustamiseks tööõpetuse ja reaalainete lõimingu kaudu põhikoolis / Didactic and Organizational Conditions for Forming Studentsʼ Applicability of Knowledge Through Integrating Craft and Sciences in Compulsory School“.

Juhendaja: emeriitprofessor Leida Talts (PhD, Tallinna Ülikool)

Oponendid: emeriitprofessor Väino Rajangu (PhD, Tallinna Tehnikaülikool) ja professor Margus Pedaste (PhD, Tartu Ülikool)

Lisainfo: https://www.etera.ee/s/7HIByjgyPv

12.02.2016 Merilyn Meristo "Personal and Contextual Factors Shaping Novice Teachers’ Early Professional Career"

12. veebruaril 2016 kaitses Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Merilyn Meristo oma doktoritööd „Personal and Contextual Factors Shaping Novice Teachers’ Early Professional Career" ("Algaja õpetaja karjääri algust kujundavad faktorid“).

Juhendajad: arendusprorektor Eve Eisenschmidt (PhD, Tallinna Ülikool) ja teadur Erika Löfström (PhD, Helsingi Ülikool)

Oponendid: professor Hannu Heikkinen (PhD, Jyväskylä Ülikool) ja professor Auli Toom (PhD, Helsingi Ülikool)

Lisainfo: https://www.etera.ee/s/vkW9Kn1L5k